Kaunid rihmikud ja suvi on lahutamatud sõbrad, justkui päike ning kübar või naer ja õnn. Just seetõttu mõjuvadki mitmed levinud jalamured tumedate vihmapilvedena sinisel taeval.
Suvel võib leida sadu põhjusi, miks jalgade ning varbaküünte hooldust ehk pediküüri teenust kasutada. Alustame näiteks esteetilisest poolest, ehk kauapüsivast geellaki maniküürist, mis puhkuse nii palju muretumaks muudab ning lõpetame hingele ja jalgade tervisele loodud ravipediküüriga.
Midagi enamat, kui lihtsalt varbaküünte lõikamine ja lakkimine
Et just jalad kogu keha raskust päev päeva järel kannavad, väärivad need päris kindlasti ka korralikku hoolitsust. Võimalike tursete ennetamiseks ning kareda naha välimuse parandamiseks, poputa neid massaaži ja koorimisega. Pediküüri protseduur algab jalgade leotamisest spetsiaalses vannikeses (10-15 minutit), kuhu lisatakse nahka pehmendavaid ja meeltele lõõgastust pakkuvaid soolasid.
Seejärel lõigatakse ja viilitakse küüned võrdlemisi sirgelt ja otse, tekitades neljakandilise kuju. Küünenahad lükatakse küüneplaadilt tagasi ning vajadusel lõigatakse üleliigne nahk ja sissekasvanud nurgad, paksenenud nahka töödeldakse raspliga, kuni hakkab paistma pehme roosakas nahk. Lõpetuseks poleeritakse spetsiaalse poleeriga jalad siidiseks ja pehmeks. Miks raspeldada?Raspeldamine parendab ja ennetab nahalõhede tekkimist.
HEA TEADA! Pea meeles, et kuiva naha raspeldamine võib tuua pigem kahju, kui kasu – väldi seda iga hinna eest!
Enne pediküüri kõige meeldivamat osa ehk massaaži, kuivatatakse jalad rätikuga ära ning nahka niisutatakse näiteks teepuuõli, shea võid sisaldava kreemiga. Viimaseks etapiks jääb küünte katmine lakiga. Vältimaks võimalikke küüneplaadi kahjustusi või küünte kollakaks muutumist, tuleb alati kasutada aluslakki, pealislakk aga pikendab värvi iga.
Selleks, et jalad säilitaksid hoolitsetud väljanägemise, peaks pediküüri umbes kuu aja tagant salongis värskendama. Protseduuride vahepeal pea kinni järgmistest nippidest:
Väldi suuremaid jalamuresid
Regulaarne pediküüri tegemine aitab ennetada suuremaid ja tõsisemaid jalamuresid. Väga oluline on leida endale usaldusväärne pediküürija, kes jälgib sinu jalatalda ja teatab erinevatest muutustest nagu küüne irdumine, küüneserva murdumine, soolatüükad või isegi konnasilmad ja annab nõu, mida probleemiga edasi teha.
HEA TEADA! Enimlevinud mured, mida pediküüriga lahendama minnakse on:
Küüneseen (pediküürija ei lahenda küüneseene probleemi), soolatüükad, lõhed, sissekasvanud küljed (nurgad), higistamisest tingitud jalatalla haudumine, küüne hemotoom ja küüneplaadi irdumine küünevoodist (onycholysis).
Koorimised ja maskid – mitte ainult näole
Jalgade koorimist, mis aitab nahka sügavuti puhastada, on soovitav ette võtta kord nädalas. Kõigepealt puhasta jalatald ning koorimisel pööra erilist tähelepanu päkale ja kannale, kuhu kipuvad tekkima paksendid. Alusta varvastest ja liigu kuni pahkluuni – nii saavad kõik närvipunktid läbi muditud, vereringe paraneb ning jalad on pärast toimingut soojad. Koorimisjärgselt loputada jalanahka sooja veega. Koorijaid saab efektiivselt teha suhkru ja meresoolaga lisades sinna oliivõli ja eeterlikke õlisid. Samuti on kvaliteetseid, õrnema ja tugevama toimega koorijaid võimalik soetada kaubandusest.
Lisaks koorijatele, kasutatakse pediküüris mitmeid erinevaid maske: suviseks perioodiks ideaalsed – jahutava efektiga variandid, mis sobivad ka rasedatele ning külmemal aastaajal – soojendavaid, vereringet käima panevaid maske. Koduseks niisutavaks jalahoolduseks soovitame kookosõli ja mee segu, mida tuleb jalgade ümber hoida 15 minutit.
HEA TEADA! Nahapaksendid tekivad kohtadele, kus jala toetumisel on surve kõige suurem.
Kui kuivad ja lõhenevad kannad on kõigest pisimure, siis veritsevad lõhed on juba tõsisem probleem. Paksendite puhul peaks jalgu suvisel perioodil regulaarselt pesema ja koorima ning eemaldama nahka kinni jäänud mustuse jalariivi abil. Enne magamaminekut kreemita jalataldu ja jäta ööseks sokid jalga, hommikuks on päkad pehmed ja siidised.
Pediküür ja diabeet, kas ikka käivad kokku?
Kõrgest veresuhkrust tingitud närvide ja veresoonte kahjustuste tõttu tekkinud jalamured ei ole iga kord takistuseks, kui teemaks on pediküür. Kindlasti peab tehnik olema patsiendi suhkruhaigusest teadlik, et meeldiv iluprotseduur ei lõpeks ootamatu ohvriga.
Et diabeedikute jalahoolduse tähtsaim osa on suhkru kontrolli all hoidmine, siis igasse väiksemasse haavandisse tuleb suhtuda eriti hoolikalt ja tähelepanelikult. Kindel on see, et jalaprobleeme saab ära hoida või vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga.
Lisaks omab jalatervise puhul suurimat tähtsust hügieen. Jalgu peaks pesema kasutades õrna seepi ja sooja vett (vee temperatuur ei tohi ületada 37° C), hiljem tuleb nahka hoolikalt kuivatada, pöörates erilist tähelepanu varbavahedele, mis ei tohi niiskeks jääda. Naha kuivuse ja lõhede tekke vältimiseks tuleb hoida naha loomulikku pH-tasakaalu ja niiskusesisaldust – kasutada vastavaid, diabeetikute jalahoolduseks väljatöötatud tooteid. Eriti hoolikas tuleb olla pediküüri tehes, sest väiksemadki vigastused võivad suhkruhaigel viia raskestiparanevate haavandite tekkeni.
HEA TEADA! Suvel ei tohiks diabeetikud paljajalu käia ning sandlaalide all kandma naturaalsest materjalist sokke – vastasel juhul on põletikud kerged tekkima!
Märgates mistahes muutusi jalgadel, näiteks „sipelgate jooksmise“ tunnet, naha kuivust, valu, kahjustusi, tundlikkust temperatuuri suhtes – pöördu kohe jalaravi spetsialisti poole. Iga suhkruhaige peaks laskma vähemalt kord aastas spetsialistil oma jalgade seisundit kontrollida ka juhul, kui nähtavaid probleeme ei esine. Koduseks kasutuseks sobib ideaalselt neuropad® testplaaster (saadaval apteekides). See aitab kontrollida higieritust jalgadel, mis on autonoomse neuropaatia ilminguks ning on seega ideaalne nii enese testimiseks kui ka kiireks sõeluuringuks, kinnitab Dr. Thomas Schäper Hannoveri Meditsiiniülikoolist.
